Heihei.
Vahepeal on siis igast põnevaid asju toimund, aga ma kõigest eraldi küll ei vitisi hakata lobama pikalt. No nt neid jõulusööke oli piisavalt mitu ja enamik olid sellised, kus umbes sugulased kokku said ja rääkisid oma hullult põnevaid jutte, mida kõike juhtund on... et nagu jh, plnud kõige huvitavamad need. Aga ma sain endal Shveitsi kella ehk nüüd olen ma Shveitsi täpsusega :D no vähemalt hea, kui isegi usun ;)
30ndal detsil saabus siis Reet siia maale :) aga no see kohalejõudmine oli ka äge :D st ma sain aru, et ta jõuab õhtul mingi pool 9 vms, aga tgelt oli hoopis hommik ja ma jummala rahulikult magasin, kuni moblale sms tuli, et Reet on arrival gate 2 juures ja kus ma olen :D:D:D ma sain elukähku üles siis ja seletasin, kuidas ta baselisse saab, käisin pesus ja läksin ise kah baselisse. jõudsin isegi nati varem ja sisustasin seda aega banhofi poodides ja ostsin Reedale veel Migrosest Rivella ( see on tüüpiline Shveitslaste lemmik mineraalvesi, mis on tgelt vastik ehk siis välismaaallastele ta üldjuhul ei meeldigi...). Varsti jõudis kauaoodatud rong kohale koos Reedaga, kelle seljakott ulatus tal üle pea :D Siis uitasime Pfeffingeni, panime asjad ära ja jalutasime mööda küla natuke ringi ja läksime Ikeasse(suur-suur pood) ja mingile Gaby töökaaslasele külla, kelle maja oli totaalne villa ja kelle kass hakkas Reedale väga meeldima. 31 oli vana-aastaõhtu, mille veetsime A2-s peol. See mingi kind of club. Päris normikas oli, aint ilutulestik jäi nägemata... :( aga ple hullu. koju jõudsime kell 7 hommikul ehk siis esimese trammi ja bussiga. Sellele järgnes poole 4ni magamine ja siis väike wandern ja õhtul tgime piparkooke, mille tainas meeldis Nathile rohkem kui piparkoogid ise :D Siis vaatasime veel õhtul mingit kahtlast filmi kah. Ühe päeva veetsime shopates ka veel Jokkelis ja ühe päeva Baselit vahtides ja Sole Unos mõnuledes.Niiiiii hea koht ikka! 3ndal otsustasime Zürichisse Ändi juurde minna. Võtsime kõik oma kodinad kokku ehk siis mina oma suusad ja suure kohvri, millest pool oli mu suusasaapaid täis ja Reet oma "eriti väikse" seljakoti. Plaanisime minna rongiga sinna, aga kui bussis olime, hellas Ändi, et ta on autoga Baselis, nii et meil vedas :) Saime banhofis kokku siis ja sõitsime Zürichisse. Panime asjad koida ja läksime linna peale. Algul Zürichi järve äärde jalutama (päris külm oli) ja siis linna peale kah nati. Siis istusime mingi kohas korra ja jõime mingid värgid, pärast seda Coopist läbi, et midagi süüa osta õhtuks ja siis koida tagasi. Ändi valmistas õhtusöögi sel ajal kui me mängisime Anniga mingit eriti naljakat telekamängu, mille pointile ma eriti pihta ei saand, ehk siis ma ei saand kunagi aru, kes võitis ja miks :P Aaa. Ann vahepeal liitus meiega, et Reedale ühte GA piletit anda, mida Reet tgelt kasutada ei saand, sest selle kasutamiseks oli vaja, et Ann temaga koos reisiks :P aga no pole hullu. söök oli igastahes hea. eriti head olid ühed krevetid... pärast seda panime end valmis, et ühele partyle minna. Siis läksimegi kõik koos ja Ann hakkas koju tagasi minema. Me siis Reeda ja Ändiga läksime kõigpealt mingi ta sõpsi juurde, kes meid oli peo guestlisti pannud :) Olime ja jutustasime seal nati ja u 11 ajal vist läksime pittu. Megaaaaaapalju rahavast oli. See oli mingi siuke pidu, mis toimub kord kuus, mingi Starnight vms. Igastahes oli väga vinge ja sai ülipalju tantsitud... Mingi 4 ajal vist läksime tagasi koida. Ja muide, terve õhtu liikusime taksodega ka, mis oli änks! Reet jäi suh kohe tuttu, aga ma veel nati lobisesin ja käisin pesus ja siis u pool 6 sain ka magama :) Järgmine päev oli enne 9t äratus, mida ma väga vihkasin, aga suutsin end üles ajada, hommikutee juua ja siis rongidele. Ohjaa. Luzernis läksime mõlemad Reedaga oma teed ehk siis erinevatesse kohtadesse Alpides. Novot. Siis algaski see suusalaager. Essa päev küll mäele ei läind, aga järgmised 4 päeva oli kell 7 äratus, et siis hommikust süüa ja 9ks mäele jõuda. Suuskasime iga päev siis 9-12, 13.30- 16.00. Ülimõnna! Kui ma essa päev terve lõunaaeg vingusin, et nii nõme, sest me sõitsime algajate grupiga aint titemäel ja harjutasime pidurdamist ja slaalomit, siis pärastlõunat läksime ikka õigele mäele, kus sai ikka palju nalja... st ma kukkusin u 100 korda, aga see ple veel kõik, vahepeal ei tlnud slaalom kohe üldse välja ja suusad tahtsid aint otse sõita ja siis ma sõitsin vähemalt 3 korda ühel suusarajal otse mäest alla ja hoog läks ikka väga suureks ja kui ma enam lõpuiks midagi teha ei osand ja mägi järjest järsemaks ja kiiremaks muutus, siis kukutasin ennast maha :D pärast teist päeva oli see juba suht tavaline, et ma nii teen ja kõik mu grupist lihtsalt naersid juba ja tegid mind järgi :D ja tegid nalja et Annika hakkab alati viimasena mäest alla sõitma, aga lõpus on ikka alati esimene suure edumaaga :D no tgelt vahepeal oli päris hirmus ka, aga enamik ajast oli naljakas:D Kolmandal päeval ma seda trikki enam ei teind ja sõit läks paljupalju paremini, kui eelnevatel päevadel. Õhtul käisime veel ujumas ka ja käisin siis mõndade yfu staffikatega mingis baaris nati istumas. Järka päev oli natuke väss sees ja tegin jälle oma trikke :D Vahepeal läksime ikka väga järsu ja pika mäe peale mu jaoks ja siis ma panin seal päris mitu korda ümber, ühe korra nii, et olin üleni lund täis ja veeresin veel päris pikalt mäest alla :D ja siis mu grupijuht ütles, et nojah, nii on ka võimalik muidugi alla minna :D ja siis mingi aeg ma ütlesin talle, et ma olen nagu lumememm ja siis ta ütles mulle vastu Du bist jääkaru. Mul jäi suu lahti, et mis mõttes nagu :D aga siis ma sain teada, et tal oli kunagi vanemate kodus vahetusõp soomest ja jääkaru on soome keeles sama, mis eesti keeles vms :D igastahes päris äge :D aga see ple veel kõik... pärastlõunal läksime veel ühte mõnnasse mäkke ja ühes kohas mu grupijuht ütles, et no nüüd võid pikalt otse sõita, muidu pead pärast palju jalutama, et õige kohani jõuda. Eks ma siis panin suusad ilusasse otasendisse ja sõitsin ja mul oli juba paras hoog sees, kuni üks kurv tuli, mida mul ei õnnestund välja keerata ja maandusin otse kusagil võrkaias ja pool aeda tuli maha x'D see oli niiiiiiiiii kooooom. aga kõige ägedam on nende kukkumiste juures, et valu ei saa peaagu kunagi, lumi on täiega pehme ja mõnna :) aeg-ajalt lendasid muidugi suusad ka jalast ära :P aga jaaa. mõnna. mulle igastahes meeldis. Viimasel õhtul kuulus siis programmi siuke värk kah, et loeti nö parimad palad ette, mis juhtund nende päevade jooksul ja anti mingi värk neile inimestele, kes selle põhjustasid ja minu asi loeti loomulikult essana ette...ohjah. see kuidas ma nagu kala seal võrgus olin ja siis sain mingi võrgumoodi asja :D suht naljakas oli :D pärast üks grupijuht ütles, et algul tahtis ta mulle selle kiirsõitmise eest midagi anda, aga näed. tegin veel midagi paremat :D nojah siis. ja siis umbes inimesed tlid pärast pidevalt küsima, et mis ma siis tegin :D ja staffi omad tlid ka mu juurde päris palju nende päevade jooksul, et no kuidas suusatamine läheb :D et nad on juba kuulnud mu otse mäest alla sõitudest :D kusjuures 1 päev ma sõitsin isegi n ii kiiresti, et ühe künka peal ma lausa hüppasin õhku....wiii :D suht kiirsuusataja tunne tuli sisse :D Novot. Siis oli veel mingi party ehk mingi disco õhtul, mis kestis poole 2ni ja 2st oli öörahu. Järgmine päev saime magada lausa poole 9 v 10ni. ma ei mäletagi :D aga ma kaotasin oma päikseprillid seal kuhugi ära :( ja oma mobla Shveitsi nr-ga unustasin ka Zürichisse. No vapsjee osav. Loodan, et Ändi tleb trenni varstik või käin ise mingi nv Zürichis siis.
Pilte mul kahjuks präägu ple digika vale asukoha pärast, aga Ann tgi neid nats ja kui kunagi talle külla lähen, siis võtan need mälupulgale ja saan teiega seda imelist vaadet jagada, sest see oli tõesti the most beautiful place ever... ohjaaa. Olen nende mägedega juba nii ära harjund. Täna käisin ka veel väiksel wandernil ja lugesin raamatut kusagil mäe otsas. Homme on mingi soolaleivakas kellegi juures, kuhu ma vist ka lähen, sest mul nkn praegu midagi targemat plaanis ple... Igastahes on hea teada, et saan nüüd need viimased 2 päeva vaheajast natuke puhata kah :) Ja muide. Saksa ja inglise keele ajan ma vahel väga palju segi ehk siis need inimesed, kes saksa k räägivad, nendega hakkan inkas rääkima ja vastupidi ja siis nad alati vahivad mulle lolli näoga otsa, aga siis tõlgin kähku ümber ja asi ants :D
Ja veel ootas mind õhtusöögilaual üks väike pakike Triult, mis tegi tuju veel veel paremaks! Ehk siis mu lemmik Kalevi valge shoks mustikavärkidega ja armas kaardike ;) Ja eile küsis veel Ingel, kas ma tahan olla temaga järgmine aasta ühikas ühes toas ja Kerli ja Kairiga ühes boksis. Üliäge. Loomulikult olin nõus. Ma juba vahepeal muretsesin, et pean ma ei tea kellega olema seal, aga näed, läks hästi :) Mõnna! Üks suur mure vähem järgmise kooliaasta pärast!
Olkstolks. Finito!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment